Lapsi oli lasteaias sel päeval 16.
Alustasin arvutimängudega kohe peale hommikusööki. Õpetaja abi oli lastega rühmas. Mina läksin esimesel korrusel asuvasse metoodika kabinetti kahe lapsega. Seejärel võtsin kaasa neli last ja tegevus oli efektiivsem. Üks laps oli arvutis ja teine vaatas pealt. Seejärel vahetasid nad kohad. Lapsed olid hiire kasutamisel osavad ja pusslede kokkupanemisega said nad hakkama ilma abita.
Olin loonud neli teemaga seotud puslet (2 kombaini: vana ja uus ning 2 veskit: kivist ja puidust). Kuna lapsed neid kõiki kokku panna ei jõudnud, siis saatsin mängud lastevanemate meilidele.
Arutlesin hiljem juhendajaga oma tegevuse õnnestumisi ja ebaõnnestumisi.
Andsin talle teada, et on:
- ajakulukas lastega alla-üles joosta
- arvutit võib samal ajal vajada keegi töötajatest
- ühes arvutis ei olnud internetti
- ühe arvuti hiir töötas ebamugavalt
Põhjendasin arvuti vajalikkust rühmaruumis:
- suhtlemine lastevanematega (puudumiste teatamine, info edastamine jne)
- info otsimine õppetööks
- lastega piltide, õppefilmide vaatamine, õppemängude mängimine, häälte ja laulude kuulamine, tantsude ja võtete näitamine jne
- õppeplaanide ja aruannete trükkimine
- nii õpivad arvutit kasutama seda töövahendit mitte oskavad töötajad
Juhendaja oli minu ettepanekutega nõus.